|
Post by inxu on Apr 22, 2007 14:35:42 GMT 1
|
|
Elis
Kasutaja.
I need someone who shows me the world is ok
Posts: 146
|
Post by Elis on Apr 22, 2007 17:34:29 GMT 1
1 : mitu ratast on autol? 2: teoreetiliselt 4. 1: no neli on all töesti, aga siis on üks tagavararatas, rooliratas ja rooli taga istub üks sitaratas.. seega 7
[mida kõike ma ka ei copiks]
|
|
|
Post by Riin on Apr 23, 2007 18:40:24 GMT 1
|
|
|
Post by MeriLiis on Apr 24, 2007 17:40:10 GMT 1
|
|
|
Post by boeng on Apr 25, 2007 18:49:49 GMT 1
|
|
|
Post by Riin on Apr 25, 2007 20:14:24 GMT 1
wir säubern und helfen uns.
|
|
|
Post by MeriLiis on Apr 25, 2007 20:15:41 GMT 1
|
|
|
Post by Riin on Apr 26, 2007 16:25:35 GMT 1
Today I really should think a little more deeply Today I really shouldn’t let shallow feelings come to a head
|
|
|
Post by inxu on Apr 26, 2007 18:18:05 GMT 1
|
|
|
Post by Riin on Apr 26, 2007 20:14:51 GMT 1
|
|
|
Post by Maris on Apr 29, 2007 10:16:51 GMT 1
|
|
|
Post by Riin on Apr 29, 2007 10:32:12 GMT 1
riin. ütleb: oh sa mu pisike tibupojake =)
|
|
|
Post by inxu on Apr 29, 2007 14:05:04 GMT 1
igal juhul järgmine kord jälle! =) ma jõudsin vist enam-vähem täpselt kell 5. Katre sõitis veel üks tunnikese... polegi julgenud talle helistada, et kas on end välja puhanud =) mina olengi varajane ärkaja mis ma seal ikka tudin kui päike juba kõrgel on
|
|
|
Post by madli on Apr 29, 2007 14:47:44 GMT 1
Esimesed mälestused venelaste peenetest kommetest saavad alguse minu jaoks juba aastast 1987. Ma olin siis umbes 5 aastane ja ainuke Eestlane oma tänaval, nagu valge kutt Bronx’is. Kogu aeg oli mingi jama. Parimad ”sõbrad” olid kaks venkust venda, kes näiteks kindla järjepidevusega minu ehitatud lumememme iga talv sekundiga ära lõhkusid ja siis porgandi pärast omavahel kaklema läksid ... tase. Venelastel oli üldse komme asjadele jalaga panna ... maas lebavale prahile, lumememmedele, endast väiksematele, valimatult ... naabri Muki tuli tänaval vastu ... pohhui, jalaga. Me kutsusime neid õega "idii damoi’deks". Nad otseselt ei kiusanud mind, aga rahulikult mängida ka ei lasknud, sellised õelad värdjad. Suuremaks saades kohandusin, mis mul muud üle jäi ... ei olnud ju mõtet väga möliseda ka 1 – 120 vastu ... i didn't like the ods. Ma ei olnud venkudega sõber aga meie (venelaste ja minu) vahel oli selline vaikimisi austus ... mina ei toppinud nina nede ja nemad minu tegemistesse. Aeg-ajalti väike hõõrumine oli, aga ei midagi hullu ... pealegi õe suured sõbrad pakkusid mulle tasuta katust 8 aastaselt pani ema mind karate trenni ja paar aastat hiljem läks mul seda vaja kui lõin endast kõvasti suuremale Vasjale, kes minu kallal liiga kaua noris nii kõvasti vastu tatti, et tal oli 3 minutit eetris vaikus ... ise mõtles, et jäi rongi alla. Ma valetaksin, kui ütleksin, et ei saanud sellest rahuldust ... minu jaoks oli see pauk kõikidele vene kaakidele kes minuga üldse kunagi norisid.
|
|
|
Post by kaidi on Apr 29, 2007 17:08:30 GMT 1
|
|