Post by boeng on Jan 31, 2006 15:41:08 GMT 1
Surfpoppunkbänd Slide Fifty jõudis esimese kauamängivani
Kolmest Tartu tudengist koosnev poppunkansambel Slide Fifty sai valmis oma esimese kauamängiva plaadi, bänd loodab albumi «The Way Ahead» abil jõuda ka välismaistele lavalaudadele.
Miks bändi teete?
Martin Kuut (kitarr, vokaal): Me kõik armastame muusikat. Praeguseks on bänd saanud lihtsalt loomulikuks osaks meie elust.
Kuidas Slide Fifty alguse sai?
Sander Loite (basskitarr, vokaal): Huvi pillimängu ja bänditegemise vastu tekkis põhikooli lõpuklassides. 9. klassi sügistalvel saigi kõik vajalikud instrumendid ostetud ja pihta hakatud. See oli aastal 2000.
Kirjapildis oli ansambli nimi varem Slide 50, nüüd on Slide Fifty. Miks?
Loite: Soovime, et meie nime mõistetaks ikkagi Slide Fiftyna, mitte Slide Viiekümnena.
Nimetate oma muusikastiili surfpoppungiks. Mida see täpselt tähendab?
Kuut: Arvan, et pigem oli surfpoppunk meie varasem looming. Mida vanemaks oleme saanud, seda enam oleme üle läinud emotsionaalsema punkroki peale. Põhimõtteliselt on see peomuusika – kaasakiskuv ja lõbus.
Mis ikkagi toob stiilinimetusse sõna punk? Teie ise anarhistide moodi küll välja ei näe.
Kuut: Ma arvan, et sõna punk tuleneb ikkagi pigem muusika iseloomust. Hindame pungis peamiselt siiski muusikalist poolt. Meie uuemas loomingus on ka vastandumist suhteliselt palju.
Aga et oleme nii noored, siis oleme võtnud oma elust asju, mis häirivad, ja pannud neid oma lauludesse. Protesteerime väiksemate asjade vastu, üritame käsitleda noorteprobleeme.
Kuidas lood sünnivad?
Kuut: Kõigi ühistööna. Ma arvan, et oleme üks vähestest bändidest, kus kõik liikmed teevad nii laulusõnu kui viise.
Plaadini jõuavad Eestis üsna vähesed noored bändid, enamik plaate välja andvatest uuematest ansamblitest on mõne hoolsa produtsendi kokku klopsitud. Kuidas see teil õnnestus?
Kuut: Ma arvan, et me alustasime Eestis midagi uut. Sellist poppunki pole varem keegi kvaliteetselt teinud. Jäime silma Henri Laasnerile Wave Recordsist, kes uskus meisse, üheskoos võtsime kätte ja lindistasime plaadi.
Loite: Selle saab panna kahte sõnasse – tugev tahtmine.
Kuidas läks lindistusprotsess? Kas stuudiotöö oli teile uus kogemus?
Kuut: Kohati küll, sest nii pikalt stuudios viibida oli kindlasti uudne. Olime ka varem käinud demosid lindistamas, aga ikka üks või kaks lugu korraga.
Plaadi lindistamine algas augusti alguses, aega võttis see kuu ringis.
Enne stuudiosse minekut tegime ka väga palju eeltööd. Vaatasime lood üle plaadi produtsendi Jaan Vartsiga ansamblist Recycle Bin. Ta andis meile ideid juurde, et asi oleks terviklikum.
Lisasime väga palju teisi instrumente – kutsusime teisi pillimehi näiteks klaverit, tšellot, viiulit ja trombooni mängima.
Ühes loos teie plaadil laulab ka Liisi Koikson.
Kuut: Jah, Liisi Koikson laulab meie singlilaulu.
Pärast esitlust peaks teil tulema 20 kontserdiga tuur. Eesti mastaabis on see üsna suur number – kas käite läbi kõik linnad Mustlast Kundani?
Kuut: Ma arvan, et üritame rohkem kontserte anda ikkagi suuremates linnades, põhiliselt Tallinnas. Ühe-kahe kontserdiga me ilmselt lihtsalt ei jõuaks selle sihtrühmani, keda oma plaadiga ründame.
Henri Laasner (Slide Fifty mänedžer): Nii väikeses riigis nagu Eesti on alternatiivbändidel normaalne anda umbes 30 kontserti aastas, et nad publikut ära ei väsitaks. 50 kontserti aastas on absoluutne maksimum. Oleme hakanud järjest rohkem käima Lätis, plaanis on minna ka mujale – kus iganes õnnestub seda plaati promoda.
Kuut: Lätis on meid alati väga soojalt vastu võetud. Oli väga suur üllatus, kui esimest korda läksime Riiga kontserti andma ja inimesed juba teadsid meid, elasid tohutult kaasa.
Kuidas te üldse saate kontserte anda – peaksite ju loengutes olema?
Loite: Bänd on ikkagi põhiline.
Kuut: Tartu ülikool on piisavalt paindlik, et saaksime väga-väga suure protsendi oma energiast ansamblisse panna.
Mida õpite?
Loite: Meie trummar Kallervo Karuga õpime bioloogiat.
Kuut: Mina õpin infotehnoloogiat.
Kas tulevikus näete kõik end professionaalsete muusikutena?
Loite: Praegusel hetkel me kindlasti mõtleme selles suunas ja usume, et teeme ka pärast ülikooli lõpetamist muusikat.
Kuut: Kindlasti, anname endast 150 protsenti, et meie unistused täituksid.
Kolmest Tartu tudengist koosnev poppunkansambel Slide Fifty sai valmis oma esimese kauamängiva plaadi, bänd loodab albumi «The Way Ahead» abil jõuda ka välismaistele lavalaudadele.
Miks bändi teete?
Martin Kuut (kitarr, vokaal): Me kõik armastame muusikat. Praeguseks on bänd saanud lihtsalt loomulikuks osaks meie elust.
Kuidas Slide Fifty alguse sai?
Sander Loite (basskitarr, vokaal): Huvi pillimängu ja bänditegemise vastu tekkis põhikooli lõpuklassides. 9. klassi sügistalvel saigi kõik vajalikud instrumendid ostetud ja pihta hakatud. See oli aastal 2000.
Kirjapildis oli ansambli nimi varem Slide 50, nüüd on Slide Fifty. Miks?
Loite: Soovime, et meie nime mõistetaks ikkagi Slide Fiftyna, mitte Slide Viiekümnena.
Nimetate oma muusikastiili surfpoppungiks. Mida see täpselt tähendab?
Kuut: Arvan, et pigem oli surfpoppunk meie varasem looming. Mida vanemaks oleme saanud, seda enam oleme üle läinud emotsionaalsema punkroki peale. Põhimõtteliselt on see peomuusika – kaasakiskuv ja lõbus.
Mis ikkagi toob stiilinimetusse sõna punk? Teie ise anarhistide moodi küll välja ei näe.
Kuut: Ma arvan, et sõna punk tuleneb ikkagi pigem muusika iseloomust. Hindame pungis peamiselt siiski muusikalist poolt. Meie uuemas loomingus on ka vastandumist suhteliselt palju.
Aga et oleme nii noored, siis oleme võtnud oma elust asju, mis häirivad, ja pannud neid oma lauludesse. Protesteerime väiksemate asjade vastu, üritame käsitleda noorteprobleeme.
Kuidas lood sünnivad?
Kuut: Kõigi ühistööna. Ma arvan, et oleme üks vähestest bändidest, kus kõik liikmed teevad nii laulusõnu kui viise.
Plaadini jõuavad Eestis üsna vähesed noored bändid, enamik plaate välja andvatest uuematest ansamblitest on mõne hoolsa produtsendi kokku klopsitud. Kuidas see teil õnnestus?
Kuut: Ma arvan, et me alustasime Eestis midagi uut. Sellist poppunki pole varem keegi kvaliteetselt teinud. Jäime silma Henri Laasnerile Wave Recordsist, kes uskus meisse, üheskoos võtsime kätte ja lindistasime plaadi.
Loite: Selle saab panna kahte sõnasse – tugev tahtmine.
Kuidas läks lindistusprotsess? Kas stuudiotöö oli teile uus kogemus?
Kuut: Kohati küll, sest nii pikalt stuudios viibida oli kindlasti uudne. Olime ka varem käinud demosid lindistamas, aga ikka üks või kaks lugu korraga.
Plaadi lindistamine algas augusti alguses, aega võttis see kuu ringis.
Enne stuudiosse minekut tegime ka väga palju eeltööd. Vaatasime lood üle plaadi produtsendi Jaan Vartsiga ansamblist Recycle Bin. Ta andis meile ideid juurde, et asi oleks terviklikum.
Lisasime väga palju teisi instrumente – kutsusime teisi pillimehi näiteks klaverit, tšellot, viiulit ja trombooni mängima.
Ühes loos teie plaadil laulab ka Liisi Koikson.
Kuut: Jah, Liisi Koikson laulab meie singlilaulu.
Pärast esitlust peaks teil tulema 20 kontserdiga tuur. Eesti mastaabis on see üsna suur number – kas käite läbi kõik linnad Mustlast Kundani?
Kuut: Ma arvan, et üritame rohkem kontserte anda ikkagi suuremates linnades, põhiliselt Tallinnas. Ühe-kahe kontserdiga me ilmselt lihtsalt ei jõuaks selle sihtrühmani, keda oma plaadiga ründame.
Henri Laasner (Slide Fifty mänedžer): Nii väikeses riigis nagu Eesti on alternatiivbändidel normaalne anda umbes 30 kontserti aastas, et nad publikut ära ei väsitaks. 50 kontserti aastas on absoluutne maksimum. Oleme hakanud järjest rohkem käima Lätis, plaanis on minna ka mujale – kus iganes õnnestub seda plaati promoda.
Kuut: Lätis on meid alati väga soojalt vastu võetud. Oli väga suur üllatus, kui esimest korda läksime Riiga kontserti andma ja inimesed juba teadsid meid, elasid tohutult kaasa.
Kuidas te üldse saate kontserte anda – peaksite ju loengutes olema?
Loite: Bänd on ikkagi põhiline.
Kuut: Tartu ülikool on piisavalt paindlik, et saaksime väga-väga suure protsendi oma energiast ansamblisse panna.
Mida õpite?
Loite: Meie trummar Kallervo Karuga õpime bioloogiat.
Kuut: Mina õpin infotehnoloogiat.
Kas tulevikus näete kõik end professionaalsete muusikutena?
Loite: Praegusel hetkel me kindlasti mõtleme selles suunas ja usume, et teeme ka pärast ülikooli lõpetamist muusikat.
Kuut: Kindlasti, anname endast 150 protsenti, et meie unistused täituksid.
